Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni tähistamiseks kasutatakse rahvusvahelist lühendit AAC (Augmentative and Alternative Communication). Alternatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon on selline suhtlusviis, kus teate edastamiseks kasutatakse käelisi/kehalisi, graafilisi ja esemelisi märke. Augmentatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet toetav kommunikatsioon on suhtlusviis, kus eelnimetatud vahendeid kasutatakse kõne toetamiseks ja/või täiendamiseks. Viibete (lihtsustatud viibete) kasutamine on üks esimesi ja tõenäoliselt ka kõige levinum vahend kõne asendamiseks, toetamiseks ja ka tekitamiseks, sest ei nõua abivahendeid.
- Viibete lihtsustamine
-
Viibete lihtsustamise aluseks võetakse alati oma maa kurtide kasutatav viipekeel. Viipekeele peenmotoorika on sageli väga keerukas ja seetõttu ei saa kõiki viipeid kasutada otse kõnet toetavatena ja/või asendavatena.
Viibete lihtsustamisel on oluline jälgida, et:
- viibe lihtsustatakse ühe käe jaoks, sest teine käsi võib mitte liikuda;
- viipel on (peaks olema) alus, kuhu liigutus lõpetada, sest siis ei teki desorienteerivaid kaasliigutusi;
- viiped on (peaksid olema) suunaga keha keskpunkti suunas, sest õhus väljapoole sooritatud liigutus võib esile kutsuda tahtmatuid kaasliigutusi;
- viibe on (peaks olema) sooritatav kogu käega.
Kui laps või täiskasvanu on võimeline kasutama kurtide kasutatavaid viipeid, ei ole mingit põhjust viibet lihtsustada.
Kui laps/täiskasvanu on võimeline õppima ja kasutama väga suurel hulgal lihtsustatud viipeid on temaga töötaval spetsialistil oluline jälgida, kas ei oleks (jõukohane) otstarbekam kasutada Eesti viipekeele viipeid.
Lihtsustatud viibete õpetamisel/õppimisel olenevad liigutuste asukohad (viiplemise kõrgus: näo juures, rinna kõrgusel, puusa kõrgusel, vm) iga viipleja individuaalsetest füüsilistest võimetest ja võimalustest. Näiteks üks õpilane on võimeline tõstma kätt natuke ja teine üldse mitte, kuid viipe tähendust on võimalik mõlemal juhul edastada ja see on esmatähtis kommunikatsiooni alus. Lihtsustatud viibe võib olla ka ainult viipleja keskonnas kokkuleppeliselt mõistetav – s.o individuaalselt lihtsustatud.
Lihtsustatud viibete arvutiprogrammi kasutamisel on oluline jälgida soovitavat viiplemise kõrgust viipejoonistelt, mitte videotelt.
Lihtsustatud viibetega arvutiprogramm on näidiseks, mille alusel võib iga spetsialist konkreetselt vajamineva viipe ise lihtsustada.
Lihtsustatud viiped ei ole lõplikud ja absoluutsed, neid võib veelkord lihtsustada kliendi individuaalsetest vajadustest (võimetest) lähtuvalt.
- Kellele on mõeldud lihtsustatud viiped?
-
- PCI lastele ja täiskasvanutele, kelle häiritud suumotoorika ei võimalda kasutada teistele arusaadavat kõnet, kuid kelle käte motoorika võimaldab kasutada vähemalt ühte kätt.
- Vaimupuudega lastele, kelle kõne erinevatel põhjustel hilineb või on suhtlemiseks ebapiisav.
- Downi sündroomiga lastele, kelle vaimse mahajäämuse tõttu on võimalik varakult diagnoosida probleeme kõne arengus.
- Alaalia diagnoosiga laste puhul aitavad viiped kõnet asendada, esile kutsuda ja hiljem toetavad paralleelselt kõnega kommunikatsiooni.
- Afaasia diagnoosiga inimeste puhul asendavad viiped kõnet ajutiselt või jäädavalt.
- Kõnet toetavate ja/või asendavate lihtsustatud viibete kasutamisoskust vajavad peale kommunikatsiooni probleemidega inimese ka temaga suhtlejad lähikeskkonnas: perekond, tegevusjuhendajad, kokk, bussijuht, koristaja, juhataja jne. Oluline on viibete kasutamine igapäevaste toimingute käigus: söömisel, jalutuskäigul, riietumisel, pesemisel jne.
- Lihtsustatud viibete kasutamine
-
Kasutades sõnumi edastamiseks lihtsustatud viipeid toimub kõne visualiseerimine – kõne muutub nähtavaks. Lihtsustatud viibetega koos kasutatakse alati kõnet. Lause sisu jaoks olulised sõnad viibeldakse lauses kõnekeele loogika alusel. Parema omandamise (õppimise) seisukohalt on väga oluline, et sõnumi edastamine toimub läbi mitme kanali: nägemine ja kuulmine. Lihtsustatud viibete abil suheldes muutub sõnum konkreetsemaks ja mõtestatumaks, liigsed sõnad jäävad ära, mis võivad takistada sõnumi mõistmist.
Viibete kasutamine on üpris keeruline ja esitab viiplejale teatud tingimusi:
- piisav intellektuaalne tase;
- matkimisvõime;
- piisav käte motoorika.
Eestis on Eesti viipekeelel põhinevaid lihtsustatud viipeid kasutatud 1990. aastate algusest.
Lihtsustatud viibete mapp "Jüri viiped" (144 viipega) ilmus trükis väikeses tiraažis 1993. aastal, Eesti viipekeele viiped lihtsustas Linnu Mae ja joonistas Maimu Korjus.
- Viipejoonistel liigutusi markeerivad nooletüübid
-
Neutraalse iseloomuga liikumine noolega näidatud suunas 
Järkjärguline liikumine noolega näidatud suunas (vt näiteks viibe "Vihm") 
Aeglane liikumine noolega näidatud suunas 
Sõrmede edasi-tagasi liikumine (vt näiteks viibe "Arvuti") 
Sõrmede edasi-tagasi liikumine (vt näiteks viibe "Arvuti") 
Käsi ei liigu (vt näiteks viipeid "Konn" või "Lõpp") Allikas: Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 2, 285–301, lk 299; "Eesti viipekeele transkriptsioonist", Reigina Toom, Monika Trükmann, Liivi Hollman
- Viibete lihtsusutsastmed
-
Arvutiprogrammis sisalduvad lihtsustatud viiped põhinevad Eesti viipekeelel. Viipejoonistelt on võimalik saada infot iga viipe lihtsustusastme kohta:
- L – viibe tunduvalt lihtsustatud;
- M – viibe erineb täiesti kurtide viipest (selleks on tähenduslikud põhjused);
- * – viipel on viipekeeles mitu varianti, valitud on selline koht, kus on vähem lähedasi variante;
- ilma tähistuseta – viipejoonised on väga vähe lihtsustatud või ühtivad 100% Eesti viipekeelega.